Advertisements

Peipsimaa, Vasknarva & Narva.

Peipsimaa, Vasknarva & Narva.

…et kui me siis juba läheme, siis läheme ja käime kõikvõimalikud kohad läbi, eks? olin selle väitega nõus. jutt käis kremli ööbikutest narvas, kuhu tartust tuli rändama hakata. tee peale jäi peipsimaa… seejärel vasknarva (ja vene piir… otse sealsamas!)… jõhvi äär ja siis juba narva ise. uskumatu, aga olen peipsimaale sattunud viimase kuu jooksul kahel korral (21. augustil ja 9. septembril). asi, millele ma polnud mõelnud: peipsimaa – see on ju tegelikult siinsamas! ||…if we are taking the trip to narva, then we shall visit all the cool cities and villages on the way there, yes? i agreed with this question-statement. we had just bought tickets for a play called kremli ööbikud that took place in narva and this also meant we had to travel there from tartu. peipsimaa, vasknarva (with russian border standing right there!), the edge of jõhvi and then narva. i’ve been to peipsimaa twice now (21st August and 9th September). this is something worth pondering on: peipsimaa is practically right here near tartu!

Jätka lugemist

Advertisements

see, mis jääb rannu ja viljandi vahele.

see, mis jääb rannu ja viljandi vahele.

käisin väikese tüdrukuna tihti viljandis. see linn meeldis mulle tunduvalt rohkem kui tartu. pealegi on emal seal kandis juured. alati, kui me rannust sõitu alustasime, ootasin hingevärinal, millal võrtsjärve nägema hakkan. süda läks puude vahtimisest pahaks, aga kui ühel hetkel hakkas võrede vahelt sinkjat helki viskama, siis oli ärev olla küll. ja muidugi selle silla ületus, kus nii paremale kui ka vasakule poole jääb suur ja lai emajõgi. aukartus tekkis võimsa ja omasoodu kulgeva vee ees, mida ei mõjuta mitte miski. kõige vähem spinnasid loopivad kalamehed.

Jätka lugemist

sa meeldid mulle, tartu.

sa meeldid mulle, tartu.

käisin täna tartus ringi ja mõtlesin, et mis võiks olla ühine nimetaja mu tänastel piltidel. võtsin endale märksõnaks muinasjutu ja püüdsin kõik nähtu sellega siduda.

käisin vanalinnas ja botaanikaaias. tundsin ennast nagu imedemaa-alice, sest botaanikaaias on puudest moodustunud urud, kust tuleb läbi pugeda. kevadised lilled on endast juba märku andnud!

Jätka lugemist