mulle meeldib fotosid omada füüsilisel kujul. vot. ütlesingi selle välja. pildi-jutublogi on väga tore, ent ma tunnen puudust raamatutest. siiralt. ma tunnen puudust, et saaks lehekülgi keerata (tänan, heljur, blogi raamatuks vormimise eest! much love!); et ei peaks muretsema internetiühenduse pärast; et ei peaks muretsema, kus ja kas pildid on. seetõttu pean juba tükimat aega pildimärkmikku. … Loe edasi: pildialbum? mis see veel on?! soovitusi ja nippe, kuidas albumisse mälestusi koguda.
e-kirjakasti laekub konverentsikutse. ohkan. teema on ülioluline, aga toimumiskoht on kaugel-kaugel teisel pool austriat. viini lend oleks nagu nalja, aga teisele poole austriat... sinna saab ju vaid rongisõiduga. aga teema - see on ju oluline. niivõrd lausa, et heidan reisihirmud kõrvale ja hakkan asju ajama! õnneks on mul noore teadlashakatisena võimalus kandideerida stipendiumidele (siinkohal tervitused … Loe edasi: “aa, muuseas, need seal on alpid.”
Pildid ja jutt - Sille Roganova Mõtlesime mehega, et oleks tore üks mesinädalate puhkus veeta Hispaanias, sest eelmine aasta oli põnn veel liiga väike, et reisule minna. Mõeldud-tehtud. Tallinnast Brüsselisse jõudes läks lend kohe kõrvalväravast, nii et me ei pidanud isegi otsima ega jooksma kuhugi. Kandekäru anti ka ilusti vahepeal kasutamiseks üle ja ei olnud … Loe edasi: Varahommikul lennukile, sealt otse Brüsselisse ning siis… Alicantesse!
vaimustav hommikupoolik, punakas päikesekuma, cheerios piimaga. arutelu. "kuule, kõik soovitavad sinna mäe otsa minna." "kuhu mäe otsa?" "no sinna, mida me eile sealt lossi juurest nägime." mõtlen natuke. lossi enda juurde ronimine oli juba üsna, khm, nõudlik tegevus. trepp viis mäe alt taevasse, iga sammuga jäime sandraga üha vaiksemaks, kuni ähkides lossini venisime... mis see … Loe edasi: tappev mägi, kirsiõied, tee ja biscoffi küpsised. kindlasti. just. need. küpsised.
"sul on pikk keel," ütleb mulle hallipäine kogukam keskealine meesterahvas. "nagu ussil, sa pead silmas?" küsin vastu, samal ajal käega ussikeele liikumist imiteerides. ikka sisse ja välja, näpud harali. ta pööritab vaid silmi ja tõstab häält: "argh, fuck off." ah nii. "well, you, too!" selliselt kulges meil õhtupoolik ühes rannapubis. ei, tegu polnud mingi suvalise … Loe edasi: nohu, valus neel ja päikesepõletus.
peab olema väga hea põhjus, mis mind toast välja meelitab. ja päris suvalise hea põhjuse peale ma ka välja ei lähe. tahtmine peab olema. eelmine aasta oli aga emotsionaalselt üks paras sinusoid, mis sundis lahendusi otsima. leidsin ka! talve teine pool, see pimedam aeg, on minu jaoks katsumus olnud viimased kaheksa aastat kindlasti. ei aita … Loe edasi: “mis sa sinna reisile jälle lähed?”
see oli umbes see, mida ma emale ütlesin, kui talle meie sünnipäevakingituse teatavaks tegin. mina ei olnud kunagi viinis käinud, ema-isa olid mujal austrias vist korraks peatunud, aga viinis mitte. viin tundus piisavalt lähedal, samas kaugel, huvitava arhitektuuri ja ajalooga - seega miks mitte? niisiis olimegi 26. oktoobrist 28. oktoobrini šnitslite, struudlite ja guljaši maal. … Loe edasi: nädalavahetuseks viini, sest miks mitte?
