"sul on pikk keel," ütleb mulle hallipäine kogukam keskealine meesterahvas. "nagu ussil, sa pead silmas?" küsin vastu, samal ajal käega ussikeele liikumist imiteerides. ikka sisse ja välja, näpud harali. ta pööritab vaid silmi ja tõstab häält: "argh, fuck off." ah nii. "well, you, too!" selliselt kulges meil õhtupoolik ühes rannapubis. ei, tegu polnud mingi suvalise … Loe edasi: nohu, valus neel ja päikesepõletus.
peab olema väga hea põhjus, mis mind toast välja meelitab. ja päris suvalise hea põhjuse peale ma ka välja ei lähe. tahtmine peab olema. eelmine aasta oli aga emotsionaalselt üks paras sinusoid, mis sundis lahendusi otsima. leidsin ka! talve teine pool, see pimedam aeg, on minu jaoks katsumus olnud viimased kaheksa aastat kindlasti. ei aita … Loe edasi: “mis sa sinna reisile jälle lähed?”
see oli umbes see, mida ma emale ütlesin, kui talle meie sünnipäevakingituse teatavaks tegin. mina ei olnud kunagi viinis käinud, ema-isa olid mujal austrias vist korraks peatunud, aga viinis mitte. viin tundus piisavalt lähedal, samas kaugel, huvitava arhitektuuri ja ajalooga - seega miks mitte? niisiis olimegi 26. oktoobrist 28. oktoobrini šnitslite, struudlite ja guljaši maal. … Loe edasi: nädalavahetuseks viini, sest miks mitte?
seekord käisin perega londonis: kaasas olid kaks jõnglast ja nende ema. käisime põhimõtteliselt kõikvõimalikud kohad läbi, et neile ikka võimalikult ere mälestus jääks. üllatuslikult jäi kõige eredamalt meelde... tarantatatataaa... TOIT. Signe
station narva üritusele kutsus mind sõbranna, kes ütles, et esinejate nimekiri on täitsa arvestatav ja... see on narva. "sinna võiks täitsa minna... jälle," arvas mu teine sõbranna. arvestage, et olime narvas äsja käinud kremli ööbikut vaatamas. ju oli tol korral kreenholmi vabrik piisavalt romantiliselt meelde jäänud, et tahe seda taaskülastada tärkas meis sekunditega. olin mõni … Loe edasi: järgmine peatus: lõpp-peatus “jaam narva”!
on laupäeva hommik ning ümbruskonna kirikukellad annavad märku, et kell on saanud täpselt 11.30. seisan bellmansgatan 1 maja nurgal. stockholmilikult on maja tuhmilt kollane, kuid kuldne sügispäike annab sellele sooja varju. siin majas elab mikael blomkvist. joob ta parasjagu hommikukohvi, murrab pead järgmise millenniumi numbri osas või ärkas ta hoopis lisbeth salanderi juures, seda ma ei … Loe edasi: lisbeth salanderi varjuga stockholm
e-kiri, mis kutsub sümpaatselt check-in-i tegema. suurima heameelega asun lahtreid täitma, ent siis äkki... järgmise lehekülje alumine osa: kuna lend on ülebroneeritud, siis võib juhtuda, et keegi jääb maha. selle olukorra vältimiseks - äkki on keegi, kes on vabatahtlikult nõus kohe muu lennuga koju sõitma. vajutan vihaselt lahtrile, millel kirjas "ei, mina ei ole" ja … Loe edasi: kes soovib vabatahtlikult maha jääda?
