vaimustav hommikupoolik, punakas päikesekuma, cheerios piimaga. arutelu. “kuule, kõik soovitavad sinna mäe otsa minna.” “kuhu mäe otsa?” “no sinna, mida me eile sealt lossi juurest nägime.” mõtlen natuke. lossi enda … Loe edasi: tappev mägi, kirsiõied, tee ja biscoffi küpsised. kindlasti. just. need. küpsised.
“sul on pikk keel,” ütleb mulle hallipäine kogukam keskealine meesterahvas. “nagu ussil, sa pead silmas?” küsin vastu, samal ajal käega ussikeele liikumist imiteerides. ikka sisse ja välja, näpud harali. ta … Loe edasi: nohu, valus neel ja päikesepõletus.
peab olema väga hea põhjus, mis mind toast välja meelitab. ja päris suvalise hea põhjuse peale ma ka välja ei lähe. tahtmine peab olema. eelmine aasta oli aga emotsionaalselt üks … Loe edasi: “mis sa sinna reisile jälle lähed?”
see oli umbes see, mida ma emale ütlesin, kui talle meie sünnipäevakingituse teatavaks tegin. mina ei olnud kunagi viinis käinud, ema-isa olid mujal austrias vist korraks peatunud, aga viinis mitte. … Loe edasi: nädalavahetuseks viini, sest miks mitte?
seekord käisin perega londonis: kaasas olid kaks jõnglast ja nende ema. käisime põhimõtteliselt kõikvõimalikud kohad läbi, et neile ikka võimalikult ere mälestus jääks. üllatuslikult jäi kõige eredamalt meelde… tarantatatataaa… TOIT.
station narva üritusele kutsus mind sõbranna, kes ütles, et esinejate nimekiri on täitsa arvestatav ja… see on narva. “sinna võiks täitsa minna… jälle,” arvas mu teine sõbranna. arvestage, et olime … Loe edasi: järgmine peatus: lõpp-peatus “jaam narva”!
on laupäeva hommik ning ümbruskonna kirikukellad annavad märku, et kell on saanud täpselt 11.30. seisan bellmansgatan 1 maja nurgal. stockholmilikult on maja tuhmilt kollane, kuid kuldne sügispäike annab sellele sooja varju. … Loe edasi: lisbeth salanderi varjuga stockholm
