väljas on soe öö. õhus on erinevate lillede lõhna (ma ei ole nende tuvastuses kunagi hea olnud!). pimedus. taevas säravad tähed nii eredalt, et kui vaid tahta, saaks neid ükshaaval kokku lugeda. mulle meeldib võtta raamat ja vaadata, kas ma mõningaid tähtede kombinatsioone taevast üles leian. suur vanker. väike vanker. põhjanael. lohe. pegasus. kassiopeia. herkules. sel õhtul on aga kõik teisiti. ei mingit raamatut, ei mingit näpuga järje ajamist, ei mingit silmade väsitamist.

järve kaldal pajupuude all on puidust laud, millele toetudes vanemad just šašlõkki ja toorsalatit pugisid. nad kolivad ära tuppa, sest väljas on nii pime, et ei näe näppugi suhu pista. kauguses üürgab muusikakeskus (jah, selline asi eksisteeris!) britney spearsi (minu jaoks uut) albumit, mil nimeks oops…i did it again. see pole minu CD, vaid kuulub mu sõbrannale merlinile. tantsime laual, mul jalas dressipüksid, mil jooksevad välissäärel rõhknööbid ja mida saab lahti krõbistada, et jalga näidata. “she’s so lucky, she’s a star…”

õhtu lõpus anume vanemaid, et äkki ma ikka saan peedumäele merlini juurde ööseks minna. pika anumise peale saangi. kes võinuks arvata, et see õhtu saab mulle saatuslikuks. merlinil on oma toas äratuskell/raadio. tal on alati nii ägedad asjad! sätime magama, kuulame raadiot… oota, see on NIIII hea lugu, hüüatab merlin, ja asub volüüminuppu kruttima. “i think i took too much… i’m crying here… what have you done?!” üürgab makk. jaa. väga ilus ja hea lugu. ja nii võimas. ja nii äge. ja see naine on nii hea laulja. mulle meeldib! merlin laulab kaasa, mina kuulan. järgmine päev on mu eesmärk saada teada, kes on see, kes seda laulu laulab, millest see laul pajatab, ja kust, oh kust ometi saaksin seda lugu uuesti kuulata. (hiljem saan teada, et see lugu räägib armastusest, mis on nagu narkootikum. see oli üllatus omaette.)

kuna internet ei ole nii puusalt kättesaadav, siis ei lähe mu teekond nii libedalt kui võiks. lõpuks saan uurimise käima lükata naabritüdruku linda juures, kel on kodus kiire internet. saan teada, et loo pealkiri on “just like a pill” (*selle laulu lüürika=selle loo pealkiri) ja seda esitab keegi p!nk.  näen, milline ta välja näeb ja olen TÄIESTI veendunud, et SEE on KÕIGE ÄGEDAM NAINE, keda ma olen iial näinud! mõne aja pärast lasen endale lõigata poisipea ja sebin vennalt tema vanu riideid, millega saan pinkile sarnaneda. eriti äge näeb ta välja videos “get this party started”.

vot. selline lugu. nii et kui teada sain, et pink tuleb rootsi… ja kuna ma nüüd tean, kui lihtne sinna saada on, ei olnud küsimust. tuleb. minna. ema arvas ka, et tuleb minna. isa arvas, et kui muudmoodi ei saa, siis eks ta tuleb ka. aga kui saab muudmoodi, siis ta hästi nagu ei tuleks. kodus vaja töid teha väljas… ja noh, kes need kõik ära teeb.

sõitsime reedel tallinna (2. august 2019), lendasime rootsi, ja tagasi pühapäeval (4. august 2019… muide, tsau, rassel!). ööbisime stockholmi kesklinnas downtown camperi hotellis (soovitan soojalt!). ega rohkem lugulaulu olegi, siin on pilte meie seiklusest.

kontserdi kohta rääkisin kohe instastorydes, et see. see… see. oli. nii. võimas! NIIIII VÕIMAS! ma ei tea, vaadake youtube’ist, mida pink seal kõik ära korraldas. i. love. her. so. much.

kontsert oli tele2 arenas, kuhu tuli uberdada. sõit sinna läks lihtsalt. tagasi tulemine oli olelusvõitlus, kus meie uber rahvamassi ära eksis ja me kohaliku takso võtma pidime. tagasisõit oli hingehinnaga (viiekordne summa võrreldes sinnasõiduga). aga see oli võimas. iga kell läheks uuesti. IGA KELL! ma oleksin nõus isegi kõndima sealt tele2 arenast enda hotelli (kõigest viis kilomeetrit!).

teate, viige enda vanemaid reisile. võtke käe kõrvale ja näidake, et lihtne on. näidake neile maailma. uskuge mind, nad on tänulikud isegi siis, kui see uus kogemus ei ole mitmete lennutundide kaugusel, vaid nt 45 minuti (tagasilend hilines, seega pidid nad õhus paarutama!). midagi ei ole karta. väga tore ja ütlemata lõbus on. mul on väga ägedad vanemad.

süsteemid lennujaamades on niiiiiiiiiii selgeks ja mõnusaks ja kiireks tehtud… näidake oma vanematele seda. ehk varsti võtavad nad omal käel puhkereisi ette? elagu veidi!

seniks kuulmiseni!

S*