konkriit dsangel ueer driims ar meid oof: new york.

...ja ta kadus mu kõrvalt. ma ei näinud teda enam ei paremal, ei vasakul, ei selja taga ega ees. "tom lööb mu maha," jõuan ma vaid mõelda, kui heidan pilgu munakivisillutisele enda ees. ah! seal ta mul ongi, vaatab süütute silmadega minu poole ja naerab... naeran ka! paar sekundit möödub, naeru jääb mul vähemaks, tal … Loe edasi: konkriit dsangel ueer driims ar meid oof: new york.

instead of making me better… you keep making me ill.*

väljas on soe öö. õhus on erinevate lillede lõhna (ma ei ole nende tuvastuses kunagi hea olnud!). pimedus. taevas säravad tähed nii eredalt, et kui vaid tahta, saaks neid ükshaaval kokku lugeda. mulle meeldib võtta raamat ja vaadata, kas ma mõningaid tähtede kombinatsioone taevast üles leian. suur vanker. väike vanker. põhjanael. lohe. pegasus. kassiopeia. herkules. … Loe edasi: instead of making me better… you keep making me ill.*

“aa, muuseas, need seal on alpid.”

e-kirjakasti laekub konverentsikutse. ohkan. teema on ülioluline, aga toimumiskoht on kaugel-kaugel teisel pool austriat. viini lend oleks nagu nalja, aga teisele poole austriat... sinna saab ju vaid rongisõiduga. aga teema - see on ju oluline. niivõrd lausa, et heidan reisihirmud kõrvale ja hakkan asju ajama! õnneks on mul noore teadlashakatisena võimalus kandideerida stipendiumidele (siinkohal tervitused … Loe edasi: “aa, muuseas, need seal on alpid.”

tappev mägi, kirsiõied, tee ja biscoffi küpsised. kindlasti. just. need. küpsised.

vaimustav hommikupoolik, punakas päikesekuma, cheerios piimaga. arutelu. "kuule, kõik soovitavad sinna mäe otsa minna." "kuhu mäe otsa?" "no sinna, mida me eile sealt lossi juurest nägime." mõtlen natuke. lossi enda juurde ronimine oli juba üsna, khm, nõudlik tegevus. trepp viis mäe alt taevasse, iga sammuga jäime sandraga üha vaiksemaks, kuni ähkides lossini venisime... mis see … Loe edasi: tappev mägi, kirsiõied, tee ja biscoffi küpsised. kindlasti. just. need. küpsised.

nädalavahetuseks viini, sest miks mitte?

see oli umbes see, mida ma emale ütlesin, kui talle meie sünnipäevakingituse teatavaks tegin. mina ei olnud kunagi viinis käinud, ema-isa olid mujal austrias vist korraks peatunud, aga viinis mitte. viin tundus piisavalt lähedal, samas kaugel, huvitava arhitektuuri ja ajalooga - seega miks mitte? niisiis olimegi 26. oktoobrist 28. oktoobrini šnitslite, struudlite ja guljaši maal. … Loe edasi: nädalavahetuseks viini, sest miks mitte?