olen olukorras, kus pean otsa üles võtma nagu agu sihvka omal ajal: et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest... et mulle ei meeldi rahvarohked kohad. üldse. see tuleb paljudele kindlasti üllatusena, sest ma tundun ju ometi sotsiaalselt aktiivne inimene... ent lühianalüüs annab vastuse, et tegelikult ei ole ma seda sugugi, tegelikult ei tüki … Loe edasi: kuumalainel kulgeja intsikurmu festivalil
“сколько стоит?” küsin poepidajalt. “сто драмов,” vastab ta. otsin sendisahtlist täpset raha, samal ajal mõeldes, kas ma sain ikka õigesti aru. ulatan kõhklevalt hõbemündi vanahärra päevinäinud peopessa. vuntside alt piilub soe armeenia naeratus ning onu ütleb rõõmsalt: ”спасибо”. tõesti, jäätis ja 100 drammi (0.18 €). sellega võib marukiiresti ära harjuda. ja harjuski! ning jah, vene … Loe edasi: Հայաստան ehk salakeelt kõnelev armeenia
"mind tabab londonist eestisse tagasi tulles alati kultuurišokk," ütleb tallinna lennujaama ees üks poisipeaga naisterahvas telefonikõnes nähtamatule vestluspartnerile. mõtlen selle peale omakeskis, et mind küll mitte. kui midagi, siis tabab mind koju jõudes alati siiras äratundmisrõõm, minnes igatsen seiklusi. tunnet kui sellist, mis mind londonis endasse mähib, on raske kirjeldada. see on midagi sellist, mis … Loe edasi: vaata parem… ei… oot… vasa…pare…?
Kõik algas sellest, kui Brit ütles, et läheb üksinda reisule, sest tal on hirmsasti vaja minna kontserdile. "Palun ole hommikul olemas, tahan kindlasti seda piletit saada ja seal läheb hulluks võitluseks," ütles ta. (Ja miks see mulle meelde jäi? Sest ma olen tavaliselt hommikuti üleval, tema mitte.) Kui on kaks inimest pileti eest väljas, siis tõenäoliselt … Loe edasi: belgia ja holland 2018.
kuna pilte USAst on mul palju, siis otsustasin teha eraldi "peatükid". minu esimene postitus puudutab toitu. minu toakaaslased sudaanist ja indiast olid meie korteri peamised kokad. ma olin rohkem nagu niisama ja pakkusin abikätt, kui oli vaja näiteks pildistada või nõusid pesta või naljajutte rääkida. seda viimast tegin ma ilmselt kõige rohkem. siin pilte söökidest meie korteris … Loe edasi: US & toit.
käisin väikese tüdrukuna tihti viljandis. see linn meeldis mulle tunduvalt rohkem kui tartu. pealegi on emal seal kandis juured. alati, kui me rannust sõitu alustasime, ootasin hingevärinal, millal võrtsjärve nägema hakkan. süda läks puude vahtimisest pahaks, aga kui ühel hetkel hakkas võrede vahelt sinkjat helki viskama, siis oli ärev olla küll. ja muidugi selle silla … Loe edasi: see, mis jääb rannu ja viljandi vahele.
