“mind tabab londonist eestisse tagasi tulles alati kultuurišokk,” ütleb tallinna lennujaama ees üks poisipeaga naisterahvas telefonikõnes nähtamatule vestluspartnerile. mõtlen selle peale omakeskis, et mind küll mitte. kui midagi, siis tabab mind koju jõudes alati siiras äratundmisrõõm, minnes igatsen seiklusi. tunnet kui sellist, mis mind londonis endasse mähib, on raske kirjeldada. see on midagi sellist, mis ei lase naeratusel su näol kuskile vajuda. nagu tikkude ja näppudega hoiaks paigal. ma vist naeratan säärase totakuse astmega siiamaani.
kevad on mu lemmikaastaaeg. esimeste päevade pikenedes on õhus alati see ärevus, et millal küll muutub muru rohelisemaks… kets vastu kuiva asfaldit kuskile ei libise ja… päike soojust kütab. tänavu andis seda oodata.
ajasin endale ja sõbrannale välja pika nädalavahetuse reisi londonisse, et kas kuskil saab olla kevades ikka ka. tuli muidugi välja, et valisin just selle nädalavahetuse, mil oli eestis soojem kui londonis. sellegipoolest. nendime sõbrannaga mõlemad, et seda reisi oli meile vaja. korraks välja ja eemale kõigest heast-raskest, et siis pea ees tagasitulles kõigesse hulljulgelt sukelduda. käisime läbi vaatamisväärsused (ja mitte vaatamist väärt kohad) ning pidasime camden townis väikestviisi olelusvõitlust.
käisin paar korda vannis ja nentisin tõika, et see ikka ei ole minu jaoks. ei jaksa ma soojas vees kaua liguneda, lihtsalt ei jaksa. saaks seal siis mingit spordiala teha, aga ei. vaatasime heleriga eurovisioni ja naersime (mina kohe eriti valjult) iga graham nortoni nalja peale. ta. on. terav. kohe VÄGA terav. and i loved every second of it. eurolaul mulle ei meeldinud. ma arvan, et selle positiivse alatooniga postituse foonil ma ei hakka rohkem rapsima ka. lubasin juba välja, et järgmine aasta ma eurovisioni ei vaata ka. boikoteerin või nii. kuidas muidu muutused algavad? üks inimene ikka korraga.
aitab nüüd laterdamisest. palun, siin on pildid.
saabumine inglismaale.
enne. heleri tegi video ka sellest, aga ma seda teiega jagada ei saa. nautige lõvipoissi ja meie jalgu.miks underground on underground?meie kodupood.tundub, nagu ma vaataksin kõõrdi. võibolla vaatan ka. aga läksime inglismaale, et süüa liibanoni toitu. konkreetne kokteil mu näpukeste vahel on viski mojito. miks? sest.vaade söögikohast.heleri tellis šašlõkki. põhimõtteliselt. ja kaks suurt pokaali merlot’d.starbucks stalgib.magustoit. jääjogurt. vasakul on pistaatsia-halvaa ja paremal apelsiniõie-granaatõuna.
teine päev. vaatamisväärsused. või noh. turistide lõksud?
anonüümseks jääda sooviv kellatorn londonis.läksime wulf and lamb-i sööma. siit alates läks meil käest ära, sest see sotsiaalinfluenceri ja brand amdassadori sketš jõudis meie ajju. pildil genereerin häštäägi. et nagu traveljunkie või nii.ühel hetkel vaatas heleri, et “oi, mul on käsi katki”. oligi. selle peale läks ta poodi, et plaastreid osta. ses mõttes on ta valik igati aus.Mida need inimesed siin vaatavad? SEDA maja või? nii vaene. by heleri kruustanxz.whole foodsi vegani mac’n’cheese ja muu kraam. aga see makarontsikuroog oli hüva!ettevalmistused õhtuks. aus värk. (nagu te ehk mõistate, me oleme väga ausad.)et ma sellest kohast ka londonis rahu ei saa.lihtsalt tegin emale lillepilte.suurim turistide lõks londonis – harrods. väga ebameeldiv kogemus. lõhnapahvakad matavad hinge, inimesed lähevad lolliks…heleri pilti tegemas. mina hyde parkis. vihma sadas. kusjuures – ainukene kord kogu reisi ajal!soho kohvipood. piparmündi tee. heleril läks nimelt kõht tühjaks. mina sõin crumbs and doilise muhvinit. oli. nii. hea. (glasuur oli rets.)lihtsalt ilus.käisin endale klaverit valimas.❤miks me järgmine päev sherlockit ja watsonit mängisime? i think this place might have had something to do with it.soovitame!leia pildilt lind. kui ma selle pildi tegin, siis ma ise ka esiti ei leidnud. natuke aega jõllitamist ja nägin!onu, kes pani mind mõtlema, et äkki oleks nii üsna tsill elada.lilled. nagu te ilmselt isegi näete. mis lilled täpsemalt? seda ma ei tea…kaalikad.karvased sirelid?<-heleri ja signe-> aka the influencers. ühel hommikul otsustasime, et hakkame bändi tegema. selline meeldiv britipop või indie rock. laule pole veel salvestanud, aga mõtted on olemas. bändi repertuaari kuuluvad pärlid nagu suicide squirrel, sauron’s eye on i, oh why?, summoning barry white jt.ma ei tea, miks ta seda putru sellise isuka pilguga vaatab. ma pidin sellest umbes kolmveerand ise ära sööma.kinoapuder. väga-väga hea!vegani panini. peaaegu sama hea kui naiivis!h. ❤victoria ja alberti muuseum.natural museum. polnud paha! kuninganna võiks hoopis sinna elama minna.oh london, why you do this to me? every. single. time. ❤nagu jaagul on amsterdamis (oli vist?) oma restoran, on hansul londonis oma linn. linn linnas. ma ei mõista muidugi, et miks sõbrad selliseid asju mu eest varajavad. ühtlasi. hans, kas sa oled vampiir? nagu need teisedki.lillkapsas.oblikas.ostsin helerile muhvini. ta jõudis selle söömisega päris kaugele, nagu näha.soho kohvipoes. mulle jõudis kohale, et ma näen ekstra-turist välja. selline kurb turist. naersin veidi liiga valjusti.
kolmas päev. camden town. tower bridge. emadepäev. pettumus.
wulf and lamb. jälle. sellest sai meie lemmikkoht. see nüüd on siis vegani munapuder.piparmündi tee hundi ja lamba juures.vegani kuum koer. või peaks ütlema kuum asi saia vahel, sest koer nagu öelda ei tohiks, sest ikkagi tegu ju vegani-asjaga… filosoofiline.on aru saada, et üks meist on natuke liiga rõõmus. (vihje: see, kellel on põselohud.)camden market. see oli meeletu, mis seal toimus. palju rahvast. palju asju. palju sööki. palju kära.ajajoone aususe mõttes peaks see pilt kõige alguses olema, sest selle tegime teel camden towni oma kodust. heleri tahtis siia seiklema minna. mina mitte, sest ma teadsin, et ees ootab rännak. FRODO, don’t wear the ring!mis see ongi või? kõndisime kaheksa kilti SELLE asja pärast?lihtne vastus on, et JAPH.st paul’s.heleri ja fish’n’chips. signe ja vegani fish’n’chips. uskumatu, et pärast kõiki neid kordi UK-s on see mu esimene kord, kui seda sõin. oli täitsa tore. õhtul oli täitsa paha.liverpooli mäng, fish’n’chips, gin ja toonik. kõlab, nagu elu oleks äge. on ka!heleri joob mingit fäänsit mitmekihilise maitsega gini, mina üpris mahedat gini. libises nagu lepase reega.amy winehouse meeldis mulle omal ajal väga. teadagi elas ta londonis just camden towni piirkonnas. turuplatsil oli ta kuju. oi-oi kui väike ta oli, oi-oi kui suur hääl ja hing tal olid.olelusvõitlus.töötan vastu.“sherlock, see on kas hobuse või kalkuni jäljed. üks kahest. ja kui on hobune, siis tori hobune.” dr watson oma tuntud headuses. või. milleski.minu hommikusöök. mmm.
neljas päev. “ei soovi, et lahkuksid veel.”
superfood. ma sain ikka südamest aru, et bataat ei lähe mul kohe üldse. no mitte üldse. brewdog.brewdogi gin ja toonik. ja apelsinikoor. väga meeldiv ja värskendav! ehk natuke liiga kadakane mu maitse jaoks. aga libises jälle, nagu oleks regi tehtud lepast.midagi õllesõpradele.õllesõpradele vol 2.kuradi soy division. ma pidin end segi naerma.heleri saatis mihkule pildi, millel oli brewdo. ma tegin siis igaksjuhuks korraliku pildi kõikide tähtedega.kõik teed viivad harry potteri juurde. true story.marii, sa ei öelnud, et sa ka reisil oled…royal albert hall. poolenisti anonüümne.full english breakfast. selles kohas oli üks mees. armeeniast vist. ja ta ühel hetkel peatus ning ütles meile ühe sõna: finnish? ei-ei ole. siis tuli ligi ja küsis, et kust me tegelikult oleme siis. eestist. aaa. mu sõber õppis seal inseneriks. naiss. ibra sõnade kohaselt: you’re welcome!ühel momendil tegi ta võileiva: peekon all ja vorstike peal. ses mõttes ei tulnud taimetoitlusest midagi välja.džinn ja toonik. brewdog. nagu te aru saate, pole mul kõik pildid järjekorras. ei jõua noh.
viies päev.
meie suur lemmik – toastie!shake shack victoria stationi juures. ülimalt kahtlane koht. mina sõin neid friikaid ketšupiga, sest elu on seiklus. heleri mugistas kuuma koera. too olla okei.kodutänav. rõõm ja kurbus samal ajal. ei taha minna, aga peab.
selline siis meie reis oli. palju rõõmu, palju naeru, palju juttu… tagasitulles nagu uus inimene. ilus.
kirilind.com 
Üks kommentaar “vaata parem… ei… oot… vasa…pare…?”